Kuidas ma loobusin kohvist?

hands-2112758_960_720.jpgMa olen joonud kohvi alates ma isegi ei tea, mis aastast. Miks? Eks ikka sellepärast, et teised jõid. Õppisin seda jooki armastama. Lõpuks tekkis lihtsalt harjumus.

Usun siiralt, et vähemalt pooled täiskasvanud joovad kohvi puhtalt harjumusest ja mitte selle maitse ja kvaliteedi pärast, vaid nad usuvad, et muudmoodi nad ei suuda päeva üle elada. Seda mõtet toeab ka sõnakõlks, mida sõbrannad omavahel helistades kasutavad: “Millal me kohvile lähme?” Mõni inimene ei ole veel täielikult hommikul ärganudki, kui juba vajutab kohvimasina tööle..

Loomulikut aitas ka minu puhul kaasa kohvijookide turundus, sest ilusa valgusega vahused joogid panevad ju kindla peale suu vett jooksma. Mulle päriselt ka meeldib kvaliteetse kohvi lõhn ja maitse. Sellest hoolimata otsustas mu keha mitte enam kohvi tahta. Täpsemalt juhtus see mu viimastel päevadel Malaisias viibides ehk 2018 aprilli lõpuScreen Shot 2018-08-09 at 19.04.45s. Algselt mõtlesin, et see lihtsalt on paar päeva nii ja Eestis kindlasti joon seda edasi, sest pinge all tegutsedes on ju midagi kindlasti juurde vaja. Selgus aga hoopis nii, et ma ei suuda enam masinatki vaadata. Seda tunnet on keeruline kirjeldada, aga kõige lihtsamalt võib öelda nii, et süda läheb pahaks, kui mõtlen, et võtaks kohvi. Veidi isegi naljakas, kuidas kehal sai mõõt täis ja nüüd siis ongi paus. Ma ei ütle, et kunagi enam ei joo, kuid niisama ma end sundima ei hakka. Mu maitsemeel on kordades elavnenud ja tänu sellele on kõik taimeteed saanud erinevad imelised maitsed ning ergutuseks ei olegi vaja midagi enamat, kui toormahl või smuuti.

Ma kindlasti ei saa öelda, et see oli muretu üleminek, sest esimesed 2 nädalat mul pea pidevalt tuikas ja õhtuti väsisin väga ruttu ära. See omakorda tuli sellest, et varasemalt olin keha liialt piitsutanud ja nüüd ta andis märku, kui palju tal päriselt järgi puhata on vaja. Jah, me kõik oleme kuritarvitanud oma füüsilist keha ergutitega piitsutades.

38776668_256610595159076_4451123304631107584_nSee lugu näidab hästi ära, kui kiiresti kõik mutub. Alles eelmisel augustil oli mu suur soov osta piimavahusti, et saaksin kodus teha mõnusaid kohvijooke. Hetkel on mul köögikapil ainult blender, mahlapress ja veekeedukann. Kõik kohvimasinad on kappi ära pandud ja oad maha müüdud. Blender oli mul juba varem, kuid kohvimasina koha sai endale mahlapress, millega teen igapäevaselt tööd. Loomulikult suurel hulgal juurviljadega ja minimaalsel kogusel puuviljadega. Isegi vanad kohvitassid ärritavad oma sõnumitega ning need tuleb kindlasti välja vahetada. Sügavam mõte on siin siiski see, et kõik on muutuv. Ei tasu meelt heita, kui see, mis sulle enne sobis, enam ei kõneta. Julge muutustele avasüli vastu minna ning märka, et isegi pisike muutus, muudab suures plaanis sinu elu kulgu.

Kui sind huvitab, kuidas kohvist loobuda, siis peaks seda tegema aeglaselt, sest sellist päevapealt ära jätmist ma teistele ei soovita. Ikka tasapisi! Alustada võiksid vahetades kohvi rohelise tee vastu ning hiljem juba taimetee. Juhul, kui tee üldse ei sobi, siis proovi 500ml vett ja 1 banaan tarbida kohvitassi asemel. Minul aitas just selline meetod 2013. aastal kohvist esmakordselt loobuda ning mul isegi ei esinenud võõrutusnähtusid nii. Loomulikult tuleks esimese asjana keha kuulata, kuid rõhutan, et kohvi tarbimine ei ole mitte midagi muud, kui lihtsalt harjumus, mille me endale toredaks räägime. Täiesti samaväärne suitsetamise või alkoholi tarbimisega.

Sinu elu on Sinu looming. Sa võid iga päev luua iseendast uue versiooni. Just nii, saad seda muuta igal päeval.

3 thoughts on “Kuidas ma loobusin kohvist?

  1. Või nagu seks, raha, ilusad autod ja naised, suur maja, kuld kaelas, kivikestega ring näppus, kuldne retriiver õues, lapsed, reisimine ja siis sellest pläägutamine nagu oleks kuul käinud kõik on sama mis kohvi nälg. Ära seda nüüd ainult alkohooliga võrdle, iga inimene kes on piisavalt tugev suudab kohvi ka ilma draamata joomata jätta ja ei tunne puudust ka muudest “hüvedest”.

    Like

    1. Aitäh kirjutamast 🙂 Kohvi ei pea tingimata menüüst eemaldama. Siinkohal siiski tuleks rõhutada kohvi kvaliteeti, mida inimesed sisse joovad. Mina ise ju olin mitu aastat täpselt samas rütmis. Oluline oli, et saaks kuskilt selle kohvitassi kätte ja siis oli hea olla. Kvaliteedi puhul tuleks eelkõige jälgida, kust tulevad oad ja mil viisil on nad kasvatatud. Need kohvid, mida me ostame kohvikutest kaasa või joome kohapeal, me ei saa kunagi kindlad olla, millal oad purustati või kui kaua on need seisnud või kui pikk oli teekond Eestisse või millega neid ubasid kasvamisel pritsiti. Kõige parem on ise kodus teha endale kohvi. Tellida ise oad sealt, kus tead, et on ökokasvandused ning siis purustada korraga ainult 1 tassi jaoks vajalik kogus ube. Teisalt võib ka Eestis vaadata ringi, kus on mõni kohvik, kes pakub ökokohvi. Ainult sel juhul on kohvi kasutegur säilinud. Kohvi mõte on olla erguti. Erinevaid uuringuid on tehtud tema kasutegurist ja tõesti kohvil on ka häid külgi, kuid see taandub tagasi kvaliteedile.

      Mõni tõesti ütleb, et talle lihtsalt maitseb kohv, mis ka pole halb, kuid tegemist pole mitte millegi muuga, kui tavalise harjumusega. Tuleks lihtsalt võtta aega ja läbi mõelda, mis see kasutegur siinkohal päriselt on. Kas üldse on?! Äkki on võimalik kohv millegi muuga asendada – smuuti, värske mahl, taimetee?

      Miks mitte kohvi juua? Kohv on stimulant ning suurendab stressihormoonide vabanemist ning segab unerütmi; samuti suurendab põletikke kehas, sest viib vedelikke kehast välja ja kõigele muule lisaks tõstab vererõhku.

      Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s